<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
06 september, 2004

Before i forget. kell on natuke enne kaheksat. ma sammun sõpruse silla poole. juba pikemat aega on sadanud õhkõrna vihma. kuid alles sillal saab mulle selgeks, kui imeilus tänane ilm tegelikult on. veel ei ole päris pime ning on näha kerget vihmakardinat, kuid ainult kindla nurga alt vaadates. rohi on nii roheline, nii värske. maa on janunenud sellise piserduse järgi. tundub, et ka mulle teeb see ainult head. ma kõnnin. kedagi ei tule tagant ega eest. vaid autod sõidavad mööda. kuid tänasel õhtul ei saa ka nemad oma heitgaasidega mind häirida. ning ma laulan. alguses veidi vaiksemalt, aga hiljem juba julgemalt. oleks kauemgi laulnud, kuid inimesed hakkasid liiga lähedale jõudma. neid nähes hakkab mul kahju. inimesed pakitud oma jopedesse, hoiavad vihmavarje peade kohal. et ainult ükski piisk neid ei tabaks. aga mina tunnen. kuidas tibatillukesed vihmapiisad mu kätele ja näole langevad. nad on nii kerged, kuid siiski nii rasked. nii jahedad, kuid ometi nii tulised. justkui väikesed tulised nõelad. kuid see ei häiri mind. ma tunnetan seda energiat. mis voolab minusse iga hingetõmbega, iga vihmapiisaga. mis langeb minu paljastele kätele. see on lihtsalt imeline. sõnulseletamatu...ja sel hetkel. ainult sel hetkel olen ma jälle õnnelik. üle pika aja...

mõtteid 1 :
Blogger Phytol :

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

23 september, 2004 23:18  

mõtiskle.

tagasi.