hommik. kael on eilsest üritusest veidi kange, märgata on kaks sinikat. võib öelda, et eilne üritus läks korda. inimestel, kes lihtsalt bändi(de) pärast sinna kontserdile tulid, ei olnud pooltki nii huvitav kui meil. seda sellepärast, et suurem osa bände olid mõttetud minu jaoks ja depoo ning stemi vahe pea kolm tundi, mis hiljem veelgi kasvas. selle aja sai aga täita footbagi jälgimise, kaardimängu ja jerli naljade üle naermisega. nimelt oli kasparil kaasas footbag, mis tähendas, et peaaegu neli tundi järjest võis all näha palli jalaga kõksivaid depoo liikmeid ja teisi. kaardimängust nii palju, et nüüd ma oskan bridži mängida, kuigi skoorimistabel jäi natuke segaseks. pärast mängis erika veel joshi ja kaspariga raha peale pokkerit ja võitis kroon kakskümmend.
bändidest niipalju, et depoo oli jälle kord suurepärane ning peale seda oli mul hääl kähe. stemil lasti ainult kolm lugu esitada ja sedagi suure surma peale, sest eelmised bändid olid julmalt venitanud ja pedigree tahtis peale minna (loe: ootas veel kõva pool tundi, enne kui mängima hakkas). pedigree oli ka super. head drug risingu ajal sai ka moshpiti sekka mindud, kus rohkem tegeleti hardcore dancinguga. ülihea üritus.
koju läksime mööda aleksandri tänavat. aida tänava ristis hakkas mulle silma mingi keerlev asi keset teed. algul mõtlesin, et leht on, kuid lähemale jõudes saime aru, et see oli hoopis rott. ma ei ole kunagi tavalist rotti näinud. igatahes oli sellel rotil väga õnnetult läinud. tal oli tagumine kehapool suht ülesõidetud, kuid mitte õnneks selline verine ja lödi, vaid lihtsalt lapik. igatahes kui ma läksin lähemale, otsustas rott mind rünnata ja võttis mul hammastega jalanõust kinni. see oli üpris jõle, ma ütleks. raputasin hullult jalga, et rott küljest ära saada, ja jooksin kohe mitu meetrit eemale. kurat teda teab.

three days grace - home