<![CDATA[
<body><script type="text/javascript">
function setAttributeOnload(object, attribute, val) {
if(window.addEventListener) {
window.addEventListener('load',
function(){ object[attribute] = val; }, false);
} else {
window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; });
}
}
</script>
<div id="navbar-iframe-container"></div>
<script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script>
<script type="text/javascript">
gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() {
if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) {
gapi.iframes.getContext().openChild({
url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629',
where: document.getElementById("navbar-iframe-container"),
id: "navbar-iframe"
});
}
});
</script>
]]>
ma vajan oma emotsioonidele väljundit. kõik see kuhjub minus ja see ei ole mõnus, kuna see põhjustabki arvatavasti lõpuks minu närvivapustuse. ma proovin joonistada, kuid see ei suuda edasi anda sajandikkugi sellest, mida ta peaks. laulusõnu ei oska ma ka kirjutada, kuigi kõige lihtsam on ju neid oma tunnetest kirjutada. tahaks, et mul oleks kodus poksikott, siis ma saaks vähemalt natukenegi auru välja lasta ja võib-olla vabaneda sellest kõigest minu sees.
adema - the way you like it
mõtteid 0 :
mõtiskle.
tagasi.