<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
21 november, 2005

mul läks täna üks kallimaid asju üldse katki. jäi lihtsalt pluusi taha kinni ja tõmbasin katki. pooleks. saab küll kokku liimida, kuid see tundus ikkagi kuidagi endeline. seda, et nüüd ongi jäädavalt katki. või seda, et asjad on ületähtsustatud. tähelepanu peaks olema hoopis inimestel ja elul. kes teab.
olen kummikommikaifija.

mõtteid 0 :

mõtiskle.

tagasi.