eile oli järjekordne pidu laulukal. seekord ootasin seda suure põnevusega, sest pool üritust pidi puhtalt dnb-d tulema. muidugi olin ma järjekordselt müüja, mis tähendas tasuta sissesaamist ja jooki ja kringlit. nagu pidudega ikka, et algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. hiphop osa oli tore, kuid keskööst alates läks hulluks. ja hästi mõnusaks. ja lihtsalt oli hullult tore, kuigi korraldajad vist küll plussi ei jäänud..
kella peale nelja ajal läksin tõnniga peebu poole leitud vana tallinn kotis. hullult mõnus elamine. mingi hetk jäi tõnn sinna magama ja kuna mul olid hiigelplaanid kella üheksa ajal ikka kaheksat lihtsat reeglit vaadata, siis vaatasin endale ööliini ja panin riidesse. enne kella seitset teen praktiliselt võõra maja ukse lahti, et välja astuda, ja vastu vaatab ei keegi muu, kui elo. jah. tartu on väike sellisel kellaajal.
ööliinile läksin kõigepealt valesse bussipeatusesse ja siis tegin mööda kreutzwaldi tänavat väikest hommikust sörkjooksu. kas teate, et ööliin number 22 oli täis?? õnneks sain järgmises peatuses ennast pigistada pingile ja suurema osa marsruudist maha magada. mõnus tund bussisõitu. koju jõudes panin veel natuke vastu, aga teleka vaatamisest küll mitte midagi välja ei tulnud.
nüüd siis olen jälle üleval. uni on. düün on läbi. film veel mitte. keemia tasekaks vist ei õpi. minu teadmistel on niikuinii mingi seletamatu pooltase, mida mingi tööga küll mõõta ei saa;D