mul on tihti selline raskusetunne.
ma lihtsalt ei tea, mis edasi saab, mida ma teen. raske on leida vastuseid küsimustele, mis vaid näivad lihtsad ja ühemõttelised. melanhooliahood tabavad mind üha enam ning just seltskonnas. kõige parem on üksindus, sest see on nii vaba ja piirideta. võib-olla peaks aja väga rängalt maha võtma. et mõelda järele, mille pärast üldse elada ja mida teha.
on raske, kui isegi õudusunenäod tunduvad parema reaalsusena kui see siin.
mõtteid 2 :
13 juuni, 2006 17:16
14 juuni, 2006 20:17
mõtiskle.
tagasi.