<![CDATA[
<body><script type="text/javascript">
function setAttributeOnload(object, attribute, val) {
if(window.addEventListener) {
window.addEventListener('load',
function(){ object[attribute] = val; }, false);
} else {
window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; });
}
}
</script>
<div id="navbar-iframe-container"></div>
<script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script>
<script type="text/javascript">
gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() {
if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) {
gapi.iframes.getContext().openChild({
url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629',
where: document.getElementById("navbar-iframe-container"),
id: "navbar-iframe"
});
}
});
</script>
]]>
just think about it for a while and it'll come right back at you stabbing you in the eye.
mu elus on praegu hullem segadus kui siis, mil ma sündisin ja ei jaganud ära, mis koht see on. mehi ei tohiks olemas olla, mitte praegusel sekundi murdosal, mil ma mõtlen, et nad loodi meie karistuseks ja tegelikult meie küljeluust. sest mõnikord on tunne, et nad lihtsalt tulevad ja moodustavad mu peal külakuhja, et ma ei saa hingata ja liigutada, ning nad tahavad, et ma võtaks vastu otsuseid. otsuseid, mida ma parema meelega üldse ei teeks, kuigi nad on lõpuks vältimatud.
miks nad mult nii palju tahavad? miks nad üldse mind tahavad? kus on see tark masin, mis annab vastused minu lõpmatutele küsimustele?
kuidas ma saan valida kahe väliselt ilusa õuna vahel, kui ma ei tea, kumma puhul sisu osutub tulihapuks, kui üldse osutub.
mõtteid 0 :
mõtiskle.
tagasi.