1. Mats küsis, et kas ma olen kogu aeg nii rõõmus. olen/üritan oleks vist kõige täpsem vastus. pluss, mõned inimesed lihtsalt toovad selle minus välja. ma olen nagu comedic relief on filmides, ma loodan oma positiivsusega nakatada teisigi. noh, positiivus-totrad naljad, teeb peaaegu sama välja, nee? see lihtsalt pulbitseb minus mõnikord, kuid suuremas seltskonnas lihtsalt ei avaldu, kuna ma tunnen ennast veidi häbelikuna. aga nt Marko juures tuleb see küll eriti esile. võib-olla on asi lihtsalt selles, et mida vähem teine inimene tobedustega tegeleb, seda rohkem tahan mina hüpata ja kisada ja kõva häälega lõõritada laulukesi ning naerda ise enese üle. eks see ongi rohkem nii, et ma kohandun vastavalt inimesele, ei saagi ju kõikidesse suhtuda ühtemoodi.
olgu, sel teemal võib-olla kunagi hiljem veel.
2. kindlasti teate neid jutte, et eestlane on külm ja vaoshoidlik. ning selle raviks soovitatakse rohkem avatud olla ja palju naeratada. ja nii ma üritangi seda teha. mitte seetõttu, et keegi jorss kuskil soovitab, vaid seepärast, et mul lausa kisub suu kõrvuni, kui ma näen väljas kõndides inimesi lastega, koertega või mida iganes ligilähedastki.
Tallinnas olles jalutasin Lasnamäel tädi koera Rikiga. kõndides tagasi maja poole, tuli mulle vastu noorem mees (oli selline tõmmum, võiks pakkuda 85% tõenäosusega, et venelane, arvestades seda, kus ma parasjagu olin) lapsevankriga. selline nähtus oli üllatav ja nii ma siis vaatasingi talle otse silma ja naeratasin laialt, sest ma olin südamest rõõmus, et noored mehed oma lapsi jalutada viitsivad. see lõi ta igastahes pahviks, sest ta jäigi mulle otsa jõllitama ning edasi kõndides vaatas kogu aeg selja taha. noh, ma loodan, et vahest see tõi tema ellu killukese päikest juurde, kasvõi hetkeks.
3. ahaa, kolmas punkt tuli lõpuks meelde! kuna ma koolis väga ei armasta käia, siis istun ma tihti arvuti taga ja sirvin ringi. ning leian niiviisi järjest uusi bloge, mida lugeda. ja nii ma siis leidsingi postituse, mis räägib eestlasest, kes käis Miyavi (j-rocki artist) kontserdil ja pärast sõbra kaudu sai ka temaga isiklikult kohtuda. appi, milline õnn! ja varsti (reede, vist) on Helsingis An Cafe kontsert. kahjuks ma sattusin selle uudise peale alles siis, kui piletid olid juba läbi müüdud. eniveis, ma lihtsalt mõtlesin selle peale, kui kohutavalt palju asju on maailmas, mida kõike veel näha tahaks.
kuna mul neljas punkt enam meelde ei tule, siis lisan lihtsalt eelpoolmainitud artistide videod. kaks täiesti erinevat artisti/bändi.
Miyavi - Itoshii Hito
雅 - 愛しい人
An Cafe - Smile Ichiban Ii Onna
An Cafe - Ryuusei Rocket
An Cafe videosid on kaks seetõttu, et esimene on vana koosseis ja teine uus. ja enne, kui mingeid küsimusi tekib, siis see blond on meessoost.
kellele videoid vaadata ei meeldi, selle jaoks on üleval jällegi radioblogi aken, kus mõlemalt artistilt paar kuni mitu lugu olemas.
マッツ-さん、ありがとうございます、エト ロエド ム ブロギ!
p.s. mu klaviatuur hakkab vist suht peesse kukkuma, speiss teeb juba sellist kiledalt plõksivat häält.
EDIT: kui keegi suudab välja nuputada, kuidas ma headeri saaks fixed asendisse, niiet vaid postituste osa jookseks, siis paluks endast teada anda. aitäh!
ma lähen testin nüüd firefox 3 beetat.
mõtteid 1 :
16 märts, 2008 01:30
mõtiskle.
tagasi.