niisiis. welcome back to your weekly bread or what i humbly call Madli's Blog of Awesomeness.
pikka aega olen mõtelnud, et miks mina ei suuda pidada sellist blogi, kus oleks ka midagi mõistlikku, mitte vaid üks pidev enesehaletsemise iba. aga siis ma mõistsin, et see on asi, milles ma olen kõige parem. ja mis saab olla veel toredam, kui salvestada seda hala hilisemateks hetkedeks, kui mälu alt veab või lihtsalt on tuju liiga hea, et tõsi olla.

igatahes, enne, kui ma ära unustan - ma tahtsin täna rääkida sellest, kuidas Alzheimer mulle ligi tikub. (vahemärkus: ma just unustasin ära, et ma seda postitust kirjutama hakkasin ning suutsin rahulikud viis minutit täiesti suvaliste asjadega tegelega ja mõtelda, et mul ei ole midagi huvitavat teha.) selge on see, et mu mälu on teel halvenemise poole, sinna pole midagi parata. jama on ainult see, et ta nii vara sellega pihta hakkas.
kindlasti olete kõik kogenud olukordi, kus te läksite millegi järgi ainult selleks, et kohapeal ära unustada, mis see üldse oli. okei, see on lihtne, kõnnite täpselt samaviisi tagasi ja üritate korrata olukorda, kus teil tahtmine midagi tuua tuli. noh, kaua selleks läheb? minut-paar? nüüd kujutage ette, et te istute veerand tundi ühe koha peal ja üritate tulutult meenutada, mida kuradit teil vaja oli. see on selline elementaarne asi minu puhul.
jälle kohe üks hea näide siit samast postitusest - üleelmises lauses oli sõna' tulutult'. ma kirjutasin lause selle sõnani ära, alustades t-u, kui toimus vahest hetkeline tähelepanu katkemine, mis tähendas muidugi seda, et kui ma tagasi pöördusin selle lause juurde, ei suutnud ma absoluutselt meenutada, mis sõna see oli. lugesin lause üle ja vaatasin, et ei ole loogiliselt võimalik, sest ma ei tea ühtegi sõna, mis algaks selliste tähtedega ja sobiks konteksti. nii ma siis kirjutasin sinna hoopis 'kasutult'. kui ma hakkasin arutama, et mida täpselt uude lõiku kirjutada, tabas see sõna mind lõpuks - 'tulutult'. no muidugi. ja sellised olukorrad on samuti tavalised.

asi ei oleks hull, kui mu vanaema ei põeks dementsust või alzheimerit (peaaegu, et võimatu vahet teha vististi). samad probleemid on ka emmel. pidev nimede meenutamine olles kindel, et see algab mingi kindla tähega, ainult et hiljem leida, kui mööda me oma pakkumistega panime. ka rääkides on mul tihti juhtumeid, kus ma olen sunnitud sõnu muutma, kuna sõna, mida ma mõtlesin alguses, kaob mälust. seetõttu tuleb tihti muuta lause konstruktsiooni, kuna uus sõna sinna enam ei sobi.
lisaks muidugi see, et ma ei ole üldse kindel, kas mõned sõnad eesti keeles olemaski on, mida ma kasutada tahaks.

varem oli sellele probleemile lihtne lahendus - kui eesti keeles sõna meelde ei tulnud, küll siis inglise keeles. hah, nüüd ei ole enam sedagi. foorumites kirjutades juhtub tihti, et ei suuda ikka üldse midagi meelde tuletada. tean küll, mida tehniliselt kirjutada tahaks ja otsin ligilähedasi sõnu, kuid see õige on kuskil kaugel. või mehaaniliselt kirjutan 'could' asemel 'good' vms.

pmst ma lugesin just 'Sympotms of Alzheimer's', millest järeldan, et varajast alzheimerit mul ei ole. siiski aga häirib see unustamise teema pidevalt. no üritad meenutada sõna 'meeleolu', kuid muud meelde ei tule, et see on sõnaga 'iseloom' sarnane.

täna rohkem ei jõua. head koolivaheaega kõigile õndsatele, kes veel gümnas käivad.