<![CDATA[
<body><script type="text/javascript">
function setAttributeOnload(object, attribute, val) {
if(window.addEventListener) {
window.addEventListener('load',
function(){ object[attribute] = val; }, false);
} else {
window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; });
}
}
</script>
<div id="navbar-iframe-container"></div>
<script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script>
<script type="text/javascript">
gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() {
if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) {
gapi.iframes.getContext().openChild({
url: 'https://www.blogger.com/navbar/7243991?origin\x3dhttp://seganesass.blogspot.com',
where: document.getElementById("navbar-iframe-container"),
id: "navbar-iframe"
});
}
});
</script>
]]>
argh, ma loobun igasugusest seltsielust. tõesti. ma suudan vaid pettumust valmistada nii endale kui teistele. pealegi, kui ma välja ei lähe, hoiab rängalt raha kokku. peaks vist ikkagi tööle minema ja õppimisele pühendama ennast, et jumala eest aega ei oleks millegi muuga tegeleda.
on the bright side...oh noes! there's no bright side! ok, sorri, halb on olla lihtsalt. everything is wrong.
vaatasin eile hommikul sellist toredat asja nagu Moby elust tehtud dokfilm Go. hämmastav, milline ta elu on siiani olnud, lihtsalt uskumatu. ja nüüd ma otsingi oma tolmuse Moby mp3-plaadi välja ja sulen ennast veidikeseks töö ja koristamise maailma. so long, scarecrow.
kodus valitseb rahulik üksindus. ainult Kessu on mulle seltsiks. ta on jobukas, aga ma armastan teda siiski.
feeling so real.
mõtteid 0 :
mõtiskle.
tagasi.