hahaaa, ei, ma ei suuda enam mõtelda, liiga palju asju tuleb meelde, mis oleks võinud olemata olla, kuid mis siiski olid suurepärased.
tegelikult ei maksa muret tunda, kõik on korras, kõik saab kunagi ikka korda, eks. ärge kartke elada ja vigu teha, jea.
ärge hoolige teiste inimeste arvamusest.

mingil hetk kirjutan ma raamatu. ingelinimestest. siis kui taevas alla langeb ja tulnukad mu röövivad ning võimaldavad igavest vaba aega ja oskust end kunstiliselt väljendada. aitäh.

vahepeal midagi paremat ei ole juhtunud. kõik on ainult frustreerivamaks läinud. kaugenen asjadest ja inimestest. aga vähemalt ma tean, et see on minu süü.

kõik on juba palju parem. täna sain esimest ööd magada korralikult. aga kurk on ikkagi valus ja mandel puudutab kurgunibu ära, mis mulle üldse ei meeldi. ja enesetunne on ka parem.
koolitöid ma veel tegema ei hakka, sest ma ikkagi toibun. ja nii hea see enesetunne ka ei ole. igastahes on angiin paha asi, aint kaalust võtab alla.

miks on nii paljudel inimestel, keda ma tunnen, suur vajadus leida endale oma tüdruk või poiss? võib-olla ma lihtsalt ei oskagi niiviisi enam elada, aga ikkagi ma ei saa sellest väga hästi aru. niiet jah. selgitage vms.