<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
23 juuni, 2008

i am having a blank day today.

on täiesti selgusetu, miks ma seda just inglise keeles ütlesin.
mum'i green grass of tunnel on väga vastakate emotsioonidega lugu.

ma pean luuletama vahelduse mõttes. ma peaks tegema midagi produktiivset vahelduse mõttes.

ilm on nii kuradi ilus. jaanitulelistel on rõõmu küllaga.

issand, millal tuleb see päev, kui mul midagi mõistlikku siia kirjutada on:D

17 juuni, 2008

mina olen igatahes oma Watershedi ära tellinud ja ootan iga hetk, et nüüd tuuakse mulle postimajast teatis. suur oli siis minu üllatus, kui ma eile panin kanalile MCM ning avastasin, et Top Albumis on eelnimetet album 47 kohal ja nad on juba videogi suutnud teha laulule Porcelain Heart. kahjuks sattusin ma sellele laulule viimasel hetkel, niiet väga suuri kommentaare ei oska ega tahagi jagada. nagu ma aru saan, on sellest laulust 3 minutit video heaks ära kaotatud. kui mu saadetis kohale jõuab, siis annan sellest niipea kui võimalik põhjaliku ülevaate.

seoses sellega, ma loodan, et Opeth ei hakka liiga meinstriimistuma, mitte et ma ei tahaks, et nad palju raha saaksid, aga ma eelistaks, et kui and kunagi minu kodumaa pinna peal peaksid esinema, siis mitte suure publiku äramahutamiseks mõnes õudsas Saku Suurhallis.

muudest teemadest võin mainida seda, et ma peaks jaapani keelt ja itaalia omagi tihedalt õppima. aga parem mitte enne, kui jalgpall on mööda saanud. (ma löön hollandlased mättasse, kui nad meelega lasevad Rumeenia edasi alagrupist.)

12 juuni, 2008


pilt on täiesti eraldiseisev. aga ilus muidugi.

jalgpall on huvitav spordiala. kõik, kelle poolt ma olen mängukaupa olnud, on pähe saanud. peale rumeenia, aga seegi oli tühine 0:0 viik.

elu on ikka veider küll. ma ei oska isegi täpsustada, miks, ning ma usun, et te teate seda isegi.

minus vaheldub ülim rahulolu ja paiksus ülima energia ja optimismiga. seda omakorda asendab tihti täitmatu rammestus, igavese unisuse tunne.

mu psüühika on viimasel ajal väga nõrgaks jäänud. närvid ütlevad üles ja halvad mõtted käivad peast läbi.

igatahes, ma hakkan radioblogi pleilisti korrastama. seal on päris palju laule läbi kontrollida. huhuu, loodetavasti võtab see tunnikese:D oi, mulle meeldib tuim asjade korrastamine!


how is your life today?

09 juuni, 2008

nägin jubedat painajat unes. seoses sellega, et ma telekast enne magamaminekut FMAd vaatasin, algas ka mu uni sama stseeniga - mina pikali telksu ees ja anime käimas. mingi hetk hakkas käesolevas osas jubedaks kiskuma ning ma otsustasin teleka kinni panna.
leidsin mingi puldi - ei funktsinud. haarasin suures paanikas kõikide pultide järgi, kuid mitte ükski ei suutnud kinni lülitada telerit. pulte oli vähemalt kümme ja anime oli juba ületanud igasugused vaadatavuse piirid. ma pidin teleka kohe kinni saama või ma suren ära. õudusest vististi.
siis sain aru, et seda pulti ei olegi enam. mingid salapärased jõud olid selle ära viinud. siis ma võtsin julguse kokku ja tõmbasin saba seinast välja.
liikusin edasi teise ruumi ja seal hakkas mingi kahtlane piinamine pihta. enne pultide otsimist olin ma kindel, et huuh, ma olen üleval, ei mingit probleemi, paneme telksu kinni ja magame edasi. miskipärast ei häirinud mind fakt, et tuba oli hoopis teistsugune. piinamise juures sain lõpuks aru, et ma pean üles ärkama. ma sisendasin endale seda, kuid ei midagi. lõpuks tulin vana hea näpista-end nipi peale. tsiis. see oli kohutav, ma ei julenud pärast magama jääda.

veider on see, et kuigi reaalselt võttes ei olnud selles unes mitte midagi õudset, olin ma juba alguses paanikas ja hirmunud.


eniveis, Rafa on maailma parim! või vähemalt saviväljakul. aga siiski. ta on superkena. minu arust.

spordi koha pealt veel nii palju, et ma loodan, et Prantsusmaa ei võida Rumeeniat. ja üldjoontes paistan miskipärast venelaste poole kalduvat. go figure.