<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
20 juuni, 2009

okei, ma tean, et see on juba veidi liiast vahest...aga... Rafa ei saa võib-olla Wimbledonil osaleda. sest tal on põlved perses, kuna ta on liiga hea mängija ja annab endast alati maksimumi. piinlik on öelda, aga mõneti on see hea, sest niikuinii keegi Wimbledoni üle ei kanna ja siis ma ei tunne ennast vähemalt nii halvasti, et ma sellest ilma jään. aga...õõõõõõhhhh!! vaene Nadaltšik, kui kurb võib see ikka olla.
noh, veel vist ei ole midagi 100% kindel, aga loodame, et ta teeb õige otsuse.

Margaret lõpetab homme gümnaasiumi. Oujeaaa;)

04 juuni, 2009

8. juulil on 150 eegu eest võimalik Mobyt Tallinnas näha. hurraa? ei, sugugi mitte. teatud isikul on sel ajal hoopis floristika praks Läti piiri ääres. porqué, Alejandro, porqué??? ARGH!!

väljas on nii märg ja tore, viii! life sucketh ass atm.



kõige veidram asi - installisin endale Minefieldi, mis Youtube'i minnes näitab, et mul pole flashi, aga embedded videosi teistel lehekülgedel jooksutab küll. friiki:D

eniveis, ma nüüd Safinale kaasa elama. woop, woop!

01 juuni, 2009

ma pidasin eile sünnipäeva piknikku. grillisime liha ja mängisime viitlehte. pärast sõitsime veel mööda Peipsi äärt Kolkjasse ja käisime restoranis. kus ma nägin Velit. wtf. koju jõudsime poole seitsmeks.
telekat käima pannes sai kiirelt selgeks, et Rafa ei juhi mitte settidega. ja kuigi ma üritasin palvetada iga jumala poole, olin ma lootusetult hiljaks jäänud. settidega 3-1 oli Rafa esimest (!) korda Pariisis võidetud. ma ei tea, kuidas seda tunnet kirjeldada, mis mind valdas. mis mind siiamaani valdab. mu ainukene lootus väheselegi leevendusele on see, et Soderling lahtised võidab. ma ei oleks isegi uskunud, et Nadali kaotus võib mind nii rivist välja lüüa. ma tunnen end nagu dementoriga kohtudes... nagu vaip oleks jalge alt ära tõmmatud.
ma tahaks Rafat lohutada kuidagi. ma ei kujuta ette, kuidas tema veel seda üle elab. mina võin ju rahus kodus silmad peast nutta, aga ta ei saa ju nii. ainuke lohutus on, et see aasta saab ta kodus sünnipäeva pidada.

noh, igastahes tähendab see seda, et Wimbledonile läheme uue hurraaga.

halb on. aga nagu Rafa ütles:
"I have to accept with the same calm when I win than when I lose. After four years, I lose here, and the season continues."