sain just teada, et meie maja esinaine ja koristaja on surnud. koristaja vanadusse, kuid esinaine vähki.
lisaks veel sai koer keelde nõelata. kardetavasti rästik. ta on paistes ja kõik on väga hullusti. ja ma olin täna nii hooletu, et vaatasin võluväge ja üldse ei märganud, et tilguti tilgub liiga kiiresti. pärast sain ema käest pahandada, kuid mina solvusin ja veel nähvasin emale vastu. see on minu süü, kui vedru saab kopsuturse ja sureb ära. ma ei taha, et ta ära sureks.
alu oli tore, nägime palju igapäevmittenähtavaid linnukesi. lugesin kirikus laulu- ja palveraamatut ja mõtlesin usklikuks hakata

Pater noster, qui es in caelis, sanctificetur nomen tuum. Adveniat regnum tuum. Fiat voluntas tua, sicut in caelo et in terra. Panem nostrum quotidianum da nobis hodie, et dimitte nobis debita nostra, sicut et nos dimittimus debitoribus nostris. Et ne nos inducas in tentationem: sed libera nos a malo. Amen.

just natuke aega tagasi oli kõik kollane. absoluutselt kõik. ja aknast võis näha tuult. aga ma ei kuulnud seda. oli hetkeks tõsine vaikus. ja kõik tundus nii imelik. ja nii kollane. ma pean homme uuesti vaatama. sest mulle meeldis see nii.

nii. täna ma olen üksi kodus. teised läksid tallinna, kuid mina olin vastu. mõtlesin, et saan mõnusalt kodus lebotada. pealegi ei ole tallinn just mu lemmikkoht. kuid, kurat küll, on mul nüüd surmigav. terve elu on mul täis otsuseid, mida hiljem kahetseda. kurat küll!

sünnipäev on läbi. praegu ei tunne ennast võimelisena eriti täpselt kirjeldama. igatahes oli tore. nägi väga palju inimesi, see oli üllatav. kael on veidike kange ja pea on veidike valus.

äratus pool viis. pesema, riidesse, sööma ja autosse. riigihümni saatel alustasime sõitu esäkeste sohu. muide, kas te teadsite, et pool kuus tuleb vikerraadiost igal hommikul mu isamaa, mu õnn ja rõõm? igatahes tuli peale seda kohe marseljees ja sain teada, et täna 210 aastat tagasi sai marseljees (kas ma tõesti peaks seda suure tähega kirjutama) prantsusmaa ametlikuks hümniks.
sõita oli mõnus, liiklust peaaegu polnudki ja põllud olid vapustavad udu ja tõusva päikese käes. soos ootasid meid muidugi sellised toredad üllatused nagu parmud ja sääsed pluss selged jäljed varasematest korjajatest. tagasiteel auto juurde, kuna soos polnud peaaegu üldse murakaid järel ja needki toored, sattusime laulurästa pesa peale, kus kaks juba üpris sulist poega tudusid. edasi läksime meelva rappa, kus marjade arv kasvas koos parmude arvuga. piinlesime siis seal kuni sai siiber ja läksime meelva järve ujuma. see on üks neist tumedaveelistest rabajärvedest, mille temperatuur on kihiti tavaliselt väga erinev. seekord oli ta juba hommikul soe nagu supp. peale seda läksime räpina poodi ja turule ning edasi võhandu jõe kaldale röövlipraega maiustama.
oli supermõnus päev ja praegu oleks tunne, et kell on kaheksa, kui telekast ei tuleks metsik ingel.

ma tegin täna midagi lolli. ja ma kardan, et ma teen seda uuesti.
lihtsalt, et veenduda, et see on ikka hästi loll.

ma tahan magada. tahan niiväga.
ärge äratage mind, palun.

olen karlovas marko ja andoga viimase juures. mõlemad magavad. ando poeg tippab mööda tuba ringi ja kilkab. kena lapsuke. pohmelli pole. söögiisu seevastu jõhker. ei hakka ma teise inimese külmkapi kallale minema.
siiatulek polnud plaanis, kuid lõppude lõpuks kujunes väga meeldivaks. magada pole veel jõudnud, milleks siis kodu on. natuke on veel liviko džinni järel, mina seda õudust ei joonud, kadakas hakkab vastu. tahaks hoopis kanget kohvi.
veel üks tähelepanek: aeg liigub liiga kiiresti.

jess. üübermõnna suvi küll. aga ma loodan, et ma viitsin endale mingit tööd muretseda. ma ei taha palka, vaid lihtsalt tööd teha. näiteks rohida vm, mida ma vanasti terve suvi läbi tegin ja kirusin.
aga see selleks. augusti lõpul on tulemas üks suurepärane üritus. nimelt tuleb poolas katowices, mis on kuskil poola teises otsas, kontsert. ja mitte igasugune kontsert, vaid opethi kontsert! reis on vaid 2000 eesti raha, mille sees on ööbimised, pilet, hommikusöögid, sõit. ja minul on nii palju raha, sest ma sain vanamalt tuhat sünnipäevaks (tahaks ise ka pensionär olla ja niipalju pappi korraga omada) ja peale selle õnnestus mul oma suurepärane kokakoola ratas maha ärida 1300 eest. ja kuuldavasti on poolas eestiga võrreldes kõik odavam. nii et loodame, et mul ei tule vahepeal pähe selle eest hoopis midagi "kasulikumat" osta. ja loodame, et ma peale seda üritust üldse eestimaale tagasi jõuan, mitte ei saa mingit mürgitust poola alkoholist.
ahjaa, see tähendaks ka seda, et ma jõuaks miski 3ndaks septembriks alles kooli. teisteks esinejateks on veel korn, mida võiks näha, aga mis on suht pohhui, siis on lacuna coil, mis kuuldavasti oli itaalia black, aga võis ka midagi muud olla, ning neljandaks on fear factory, mis on ikka suht super metalkoor ehk mosh til you drop.
okei, veenake mind minema.

How happy is the blameless vestal's lot!

The world forgetting, by the world forgot.
Eternal sunshine of the spotless mind!

Each pray'r accepted, and each wish resign'd