<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar.g?targetBlogID\x3d7243991\x26blogName\x3dmahhinatsioon\x26publishMode\x3dPUBLISH_MODE_BLOGSPOT\x26navbarType\x3dBLACK\x26layoutType\x3dCLASSIC\x26searchRoot\x3dhttps://seganesass.blogspot.com/search\x26blogLocale\x3det_EE\x26v\x3d2\x26homepageUrl\x3dhttp://seganesass.blogspot.com/\x26vt\x3d-8203593286533947629', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
25 september, 2006

Scarling - City Noise

17 september, 2006

hahaa, nüüd ongi sitt olla. mitte ainult seepärast, et eile sai joodud viinakokteile ja pealekaks kogemata viru vägevaga mahla, vaid lihtsalt käitumise pärast juba. nagu elva legendi krissu ütles, et kui suhtes olles teiste naiste vastu huvi tekib, siis pole suhtega kõik korras. mina ütlen sellepeale, et ta on lihtsalt hale munn. või olen mina. türa, kurat, ma ka enam ei jaga matsu. igatahes ma arvan, et ma olen ainuke naine maailmas, kes suudab enesele ise persse keerata. ja jah, ma tean, ropendamine on üks halb asi, aga kuradile sellega.
midagi ei ole teha. kuskilt peab piir minema. ainult kahjuks pean mina selle piiri sinna maha panema ja seda siis ka austama ja sellest kinni pidama. raske saab see olema, kui ma sellega hakkama saan.

aitäh tähelepanu eest, ma lähen nüüd pornosaitidele.

10 september, 2006

no paistab, et see blogimise teema on kõigil üle visand, ma siis annetan paar väärtuslikku lauset sellesse vapustavasse kommuuni.

igatahes on hommik. eile ma jõin viina kolme tüübiga, kes nagu tahtsid ja nagu ei tahtnud ka minuga grupiseksi teha. mai saand sellest nii täpselt aru. nii, kuigi nüüd, hommikul, olen ma juba jumala kaine, on tunne, et alkohol on minusse igavese märgi jätnud. nimelt läheb ühe lause peale bäkkspeissi viis kuni kümme korda, mitte, et mu näppudel midagi viga oleks, aga kuidagi lihtsalt ei õnnestu see häkkimine.
vähemalt on mul nüüd elutunnetus läinud. sest minu elu enam igatahes aju ei juhi. vaid keha ja iha ja ei tea midagi. kui ma nüüd hakkaks nagu delikaatsemalt asjale lähenema, siis ütleks nii palju, et mees tuleb reedel koju, aga mina olen siin kuu aega rämedalt litsi lasknud. nojah. ah pohhui orkester tuleb selle peale kohale kutsuda, nemad suudaks mulle masendavat klassikat mängida ja siis ma teeks enesetapu. täiega. aktuaalselt aga ütlen ma niipalju, et jätke mind rahule, andke mulle jõledalt narkootikume ja laske mu elul minna kõige sügavamasse sitaauku. siis võib-olla julgen jälle kellelegi näkku vaadata. siis võib-olla ei ole mul tartu litsi silti küljes. aitäh. mitte et ma ennast parandama jookseks. mul pohhui. kui on hea olla, siis on hea olla. küll vanaduses aega nutta ja halada kõigile bussis kõva häälega.

suured tänud edastab teile postiljon kanapauk. tsaukapauka.