oi, kuidas ma üldse ei viitsi. õpin kell üks öösel. hommikul ärkan. sest pean. mitte et tahan. lähen kooli. ei viitsi. ikka pingutan. kas me ei võiks juba see aasta õppida vaid eksamiaineid? uni. ei viitsi. tahan vaheaega.
kõik võiks läbi olla.

ükskord tuleb ikka aeg, kui te keerate oma elus midagi persse. ja pärast mõistate, et see polnud üldsegi tark tegu.
sitt lugu, valge mees.

blog on liiga fotoseks ära läinud. tuleb maha rahuneda.
täna egle peale seda, kui ma olin enda arust eriti irooniliselt väljendanud oma halvakspanu sellise laulu nagu 'from paris to berlin' suhtes, ütles, et jah kohe, kui see välja tuli, sai see tema lemmiklauluks. noh. okei, egle, siis.
aga see pole tähtis. täna on vendadel kongadel sünnipäev. suured kallid neile juba edastatud. jälle paar täisealist klassis juures. seoses sellega, rääkisime liina ja kasekesega janikaga matast ja vilistlasest karl kullist, kuidas tema oli klassi kõige noorem ja siis, kui teised pidutsesid juba, tema alles õppis. mispeale ütles liina, et paneb oma lapse viieaastaselt kooli. niiet, kui kedagi huvitab oma lapse hea õppeedukus, siis nii vara kui võimalik laps kooli. vot nii.
teistsugustel teemadel siis. nagu tänane vapustav taliilm. härmatis, paksu lund ei ole, taevas on selge, külm võtab vaid veidi-veidi kõrvad ära ja kella kaheksa ajal on juba mõnusalt rahulik kõndida. ilus oli hästi. surnuaias oli pime. mõned küünlad põlesid. panin mammale ka ühe. et ta hing näeks taeva teed. hiljem tagasi kõndides märgistasid mu teed soolalagritsamaitselised kommid (soola maitse saamiseks salmiakkilagritsas kasutatakse ammooniumkloriidi. haa.), mis mulle ei maitse. tavaline lagrits on kõvasti parem. igatahes oli hea. koju ei tahtnud tulla. sest siin peab õppima. mõtlema mingile edasisele elule. pole lihtsalt võimeline vene keele vihiku taga tegema seda, mida tegelikult tahaks. selleks pole kunagi aega. minul vähemalt.

mul läks täna üks kallimaid asju üldse katki. jäi lihtsalt pluusi taha kinni ja tõmbasin katki. pooleks. saab küll kokku liimida, kuid see tundus ikkagi kuidagi endeline. seda, et nüüd ongi jäädavalt katki. või seda, et asjad on ületähtsustatud. tähelepanu peaks olema hoopis inimestel ja elul. kes teab.
olen kummikommikaifija.

neile, kes veel ei tea, siis eile käisin esimest korda klubitallinnas. hullult mõtlesin, et kas ikka minna, et hakkab igav ja värki. aga noh. tasuta on tasuta. ja nii ma siis läksin. tagauksest robertiga. kes näitas mulle interjööri. istusime kalade juurde maha, kui välja ilmusid helena ja märt, kellele lisandusid veel elis, shalini ja raagini. ja mul ei olnudki igav. vaid väga-väga mõnus. ines oli vaadatav. tekiilat tehti ka välja(: pean endale hakkama klubiriideid kiiremas korras muretsema, kui asi niiviisi edasi läheb. ja pilte panen ka üles, kui robert need endale arvutisse saab.
aitäh robertile kutsumise eest ja teistele ülimalt meeldiva õhtu eest.

kõik on hullult kahtlane. kõik võiks seisma jääda äkki. nagu pildi peal. et siis saaks nagu lihtsalt vaadata ja värki. ja käia läbi seisva vihmasaju. ning üleüldse oleks väga imelik.

Kekku ja teiste suurepäraste koerte mälestuseks.
koer pildil justkui nutaks..

hiina märk patu jaoks.
eile oli rokktripp. oujeeeee. tsilli ja tralli ja igast kukerpalli. oi, mul on nii hea meel, et läksin. depoo oli lahe, analoog rokkis, brides in bloom pani kaasa elama ja cpt. rockhard ja masterbates olid lihtsalt seksikad vibraatoriga (võib-olla oli dildo) mehed.
olarit nägin. depoo kitarristil paulil olid blondid juuksed ja ikka see sama seksikas tagumik, mida näpistada tahaks. aehhh..

Cloven Bunny. Mark Ryden. minu maitse järgi kunstnik.

kutsuge mind aeglaseks. ma lõpetasin just geograafia ettekande ja pauerpoindi tegemise. kusjuures referaadi pean ma veel tegema, nii kaugele ma ei jõudnud. magada ei ole saanud. enam pole ka vist mõtet ennast tapma minna. kuradi uni tekkis äkitsi. eks näis, kuidas teile mu ettekanne meeldib. kui ma magama ei jää selle ettekandmise ajal. milles ma olen üpris kindel.
kunagi teeme minust mustas ja roosa klõpakaga kindlasti pilti. sest see võiks täitsa kena tulla.
okei. ma tahaks nüüd kokakoolat.

täna oli ilus ilm. selline suurepäraselt hall. päikest polnud kordagi näha. hästi huvitav oli. kui mõne jaoks masendav, siis minu jaoks üllatavalt rahustav. meeldivat enesetunnet tekitav.
ma mõtlen ülikooli peale. siis kui me üksteist enam tihtipeale ei näe. leitakse uued sõbrad. ma ei suuda seda ette kujutada. ma ei tahagi seda ette kujutada. ma ei kannata uuendusi. muutusi. olen vist vanamoeline. kuid reklaamid uutest ja lahedatest kõrghoonetest ja kaubakeskustest, mida kõike kesklinna toppida tahetakse, ajavad mulle hirmu nahka. kas ma jõuan enne seda innovatsiooni ära kolida? kuhugi tillukesse maamajja, kus mul on soe pliita, kiisu või mitu, kutsa, aed, mida harida, ja töö, mis mind linna viib harva. kus öösiti on tähiseim taevas üldse ja kus saaks rahulikult veeta oma vaikset elu.
tunnen rõõmu, et ei ela tulevikus ega minevikus, vaid olen nii vana just praegu. olukord ei ole kõige hullem enam ega ka mitte veel.
loodan, et nädalavahetusel läheb issi metsa. sest ma tahan ka. tahan seda udust sügispäeva, kui metsas kõndides on kõik nii müstiline. nagu sammuks läbi iidsete aegade tähtede poole. unistuste poole.

hea muusika õhtu. oli. väga head muusikat lasti. elutsillid inimesed. elusuitsused ruumid. andryt ja kadit sai üle pika aja nähtud. tänud robertile ülihea soojenduse, jack off jilli, 3 doors downi ja muidu super pleilisti eest. laurile tänud, et ta mu tantsima tiris. ärge tekitage endas minu suhtes eelarvamusi. minu jaoks hea muusika õhtu ei pea tähendama seda, et lastakse metalit vms. mulle meeldib tantsida. üksi küll suuremaltjaolt. mulle meeldib istuda. nautida. muusikat.
nüüd siis sööma ja staargeiti vaatama. mm. friikad.

oh. mulle ei meeldi. tallinn. ei lähe ka. täna. väsinud. kuigi teha jaksab alati. midagi. keemial käisin täna. õppinud ei olnud. maganud neli tundi. kui sedagi. läks. jamasti. aga. nagu alati. vaatasin full metal alchemisti. eelmine öö. kurat. see asi on hea. ja unistuslik. tahaks. liha. pooltoorest. roosat. soola kõvasti. verine vesi taldrikul. ja maitseb. maitseb taevalikult. tahan liha. süüa. inimesi. peaks harjutama. toore sealiha peal. ja kui kuulete, et tartus hakkavad inimesed surema läbinäritud kõridesse ja lihaste puudumisse, siis noh. see võin ka vabalt mina olla. kui ma siis veel terve mõistuse juures olen.
nämm.

turboneegrid on siin...
nagu me poleks seda oodanud.