kassa tõesti mõtlesid, et ma olen kallike? nagu sulle kallike? või lihtsalt niisama..?
tegelikult ei loe. see oli nii või teisiti väga armas. aitähh sulle.

panen käe vastu ekraani, teades, et sa oled seal kusagil...

meie suur sõber emmessenn keeras jälle perse end. hea värd on. ma ju spetsiaalselt tulin selleks msni, et sinuga rääkida veel viimased minutid. eriti nõme on muidugi see, et sa radas üldse midagi tähele ei pane, nagu uut sõnumit su postkastis.
täna oli hirmus igav, mu närvid ütlesid üles. eksamid on ka ligidal, ei taha mitte mõeldagi. brr.
kuradi saapad vanavanemad! nad ei lähegi leetu:( nojah, mai tea, mis me siis teeme vms?

ma ei suuda. no kuidas küll ma ei oska olla. kurat küll mind ja minu olematut isiksust. ma hakkan suurena narkariks. kogu aeg hea olla (va need tühised korrad, kui laksu all ei ole ja värinad ning krambid tekivad) ja surm on kah üledoosist vms. aga peaasi, et ma midagi tegema ei peaks. ma ei saaks muidugi niikuinii millegagi hakkama, aga ikkagi. tahaks juua, suitsetada, kanepit suitsetada ja moshida-moshida-moshida. kuni kukun ja enam ei tõuse.

mõnna. saime jälle kooliexperience'i. loodame, et vanaema annab mulle korterivõtmed nädalavahetuseks. teeks seal väikse tripi, või mis? sinuga. terve öö. muidugi kutsume ikka teisi inimesi ka, aga see on vähetähtis. peaasi, et jah.
ma ei tea, mis ma peaks tegema, et sulle kõlvata või meeldida. noh, ma tean, et ma peaks naiselik 'n shit olema, aga, kurat võtaks, ma vist ikkagi ei suuda. pole nagu iseloomu ja pole keha. ah, ma loodan, et me korragi suudleme:P. i'm freakin' myself out. muidugi loodan ma ka seda, et ma kõike perse ei keera. nagu tavaliselt...

nii armas. emme sundis mu lõpuks sööma. öögiks natuke? ahei. tõesti. "sa peaksid tõesti psühholoogi juurde minema" pläkupläkupläku. kurat võtaks, minu elu, ise tean, või mis? jei. üritus jääb ka vist homse peale. musi.kalli.pai.sulle.

aeh. ometigi üksi. susi mind söögu, kui ma peaks selle lingi kellelegi andma. lihtsalt siia hakkan kirjutama nüüd mida iganes tahan. kui olen masenduses, kui tõesti enam olla ei taha. ma ei oleks pidanud seda teemat üldse alustama. mulle nii meeldib ju inimesi enda juurest ära ajada. fakk küll. see ei ole üldse tore, ta meeldib mulle tõesti, ma ei tea miks, kuid nii see on. võib-olla seepärast, et tema jutt on huvitavam, kui teistel. mainides muidugi muid isikuid... üldse on kuidagi lõbus sessuhtes, et mul ei ole vist enam ühtegi sõpra, mul ei ole mitte kuskil käia, mitte midagi teha. niiet mida ma siin teen? kelle jaoks ma elan? enese? oojaa. minust saab suurena mingi eriti mõttetu isik. mis töid on olemas, mis suhtlemist ja sõbrustamist teiste inimestega ei vaja...?
punkt kaks. jätkan anoreksia praktiseerimist. toitumine tundub mittevajalik, kuigi ühest õunast ei ütleks küll ära.
minge, kurat võtaks, ja elage. elage minu eest ka.
nõiaring. keegi ei taha mind, kui ma halan ja kaeblen, ja ma kaeblen, sest keegi mind ei taha. äge, eks.
näeb.

masendav.

Hullt mõttekaks on asi läinud, kas teile ei tundu? [tühi]
kuulake rohkem elavat ja rõõmsameelset muusikat. [creep]
olge lõppmõnusad. [mustmasendus]

ma olen nõme.